Universal Declaration of Human Rights - Estonian (Eesti)

Inimˆµiguste ˆşlddeklaratsioon

Preambula

Pidades silmas, et inimkonna kˆµigi liikmete vˆ§ˆ§rikuse, nende vˆµrdsuse ning vˆµˆµrandamatute ˆµiguste tunnustamine on vabaduse, ˆµigluse ja ˆşldise rahu alus; ja

pidades silmas, et inimˆµiguste pˆµlastamine ja hˆşlgamine on viinud barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna sˆşdametunnistust, ja et sellise maailma loomine, kus inimestel on veendumuste ja sˆµnavabadus ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust, on inimeste ˆşllaks pˆşˆşdluseks kuulutatud; ja

pidades silmas vajadust, et inimˆµigusi kaitseks seaduse vˆµim selleks, et inimene ei oleks sunnitud viimase abinˆµuna ˆşles tˆµusma tˆşrannia ja rˆµhumise vastu; ja

pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sˆµbralike suhete arendamisele rahvaste vahel ja;

pidades silmas,et ˆşhinenud rahvaste perre kuuluvad rahavad on pˆµhikirjas kinnitanud oma usku inimese pˆµhiˆµigustesse, inimisiksuse vˆ§ˆ§rikusse ja vˆ§ˆ§rtusse ning meeste ja naiste vˆµrdˆµiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; ja

pidades silmas,et liikmesriigid on kohustatud koostˆˆs ˆúhinenud Rahvaste Organisatsiooniga kaasa aitama inimˆµiguste ja pˆµhivabaduste ˆşldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele; ja

pidades silmas, et ˆşldisel arusaamisel nende ˆµiguste ja vajaduste iseloomust on suur tˆ§htsus selle kohustuste tˆ§ielikuks tˆ§itmiseks,

kuulutab Peaassamblee vˆ§lja

kˆ§esolevaga Inimˆµiguste ˆşlddeklaratsiooni kui ˆşlesande, mida peavad pˆşˆşdma tˆ§ita kˆµik rahvad ja riigid.

Iga inimene ja iga ˆşhiskondlik organ peab kˆ§esolevat deklaratsiooni alati silmas pidades selgitus- ja haridustˆˆga alati kaasa aitama nende ˆµiguste ja vabaduste austamisele ning rahvuslike ja rahvusvaheliste progressiivsete abinˆµudega tagama, et need ˆµigused ja vabadused leiaksid ˆşldist ja efektiivset tunnustamist ja tˆ§itmist nii organisatsiooni liikmeiks kui ka nende jurisdiktsiooni alla olevate territooriumide rahvaste poolt.

Artikkel 1.

Kˆµik inimesed sˆşnnivad vabadena ja vˆµrdsetena oma vˆ§ˆ§rikuselt ja ˆµigustelt. Neile on antud mˆµistus ja sˆşdametunnistus ja nende suhtumist ˆşksteisesse peab kandma vendluse vaim.

Artikkel 2.

Igal inimesel peavad olema kˆµik kˆ§esoleva deklaratsiooniga vˆ§lja kuulutatud ˆµigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavˆ§rvusest, soost, usulisest, poliitilisest vˆµi muudest veendumustest, rahvuslikust vˆµi sotsiaalsest pˆ§ritolust, varanduslikust, seisuslikust vˆµi muust seisundist.

Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi vˆµi territooriumi poliitilise, ˆµigusliku vˆµi rahvusvahelise seisundi pˆµhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sˆµltumatu, hooldusalune vˆµi mˆµnel muul viisil oma suverˆ§ˆ§nsuses piiratud.

Artikkel 3.

Igal inimesel on ˆµigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.

Artikkel 4.

Kedagi ei vˆµi pidada orjuses vˆµi ˆµigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ˆşkskˆµik millisel kujul on keelatud.

Artikkel 5.

Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi vˆµi julma, ebainimlikku, tema vˆ§ˆ§rikust alandavat kohtlemist vˆµi karistust.

Artikkel 6.

Igal inimesel, ˆşkskˆµik kus ta ka ei viibiks, on ˆµigus oma ˆµigussubjektsuse tunnustamisele.

Artikkel 7.

Kˆµik inimesed on seaduse ees vˆµrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta ˆµigus seaduse vˆµrdsele kaitsele. Kˆµigil inimestel on ˆµigus olla vˆµrdselt kaitstud ˆşkskˆµik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus kˆ§esoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest.

Artikkel 8.

Igal inimesel on temale konstitutsiooniga vˆµi seadusega tagatud pˆµhiˆµiguste rikkumise korral ˆµigus efektiivsele ˆµiguste ennistamisele kompetentsete rahvuskohtute kaudu.

Artikkel 9.

Kedagi ei vˆµi meelevaldselt vahistada, kinni pidada vˆµi pagendada.

Artikkel 10.

Igal inimesel on tema ˆµiguste ja kohustuste mˆ§ˆ§ratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsˆşˆşdistuste pˆµhjendatuse kindlakstegemiseks tˆ§ieliku vˆµrdsuse alusel ˆµigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kˆµiki ˆµigluse nˆµudeid jˆ§rgides lˆ§bi sˆµltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

Artikkel 11.

  1. Igal kuriteos sˆşˆşdistataval inimesel on ˆµigus sellele, et teda loetakse sˆşˆştuks kuni tema sˆşˆşlisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kˆµik vˆµimalused kaitseks.
  2. Kedagi ei vˆµi sˆşˆşdi mˆµista kuriteos mˆµne teo vˆµi tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse vˆµi rahvusvahelise ˆµiguse jˆ§rgi. Samuti ei vˆµi mˆ§ˆ§rata raskemat karistust, kui see, mida oleks vˆµinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal.

Artikkel 12.

Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei vˆµi meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust vˆµi au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt mˆ§ˆ§rida. Igal inimesel on ˆµigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest.

Artikkel 13.

  1. Igal inimesel on ˆµigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida.
  2. Igal inimesel on ˆµigus lahkuda ˆşkskˆµik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pˆˆrduda.

Artikkel 14.

  1. Igal inimesel on ˆµigus tagakiusu ees varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.
  2. Seda ˆµigust ei saa kasutada jˆ§litamise puhul, mis tegelikult tuleneb mittepoliitilisest kuriteost vˆµi teost, mis on vastuolus ˆúhinenud Rahavaste Organisatsiooni eesmˆ§rkide ja pˆµhimˆµtetega.

Artikkel 15.

  1. Igal inimesel on ˆµigus kodakondusele.
  2. Kelleltki ei saa tema kodakondsust vˆµi kodakondsuse muutmise ˆµigust meelevaldselt ˆ§ra vˆµtta.

Artikkel 16.

  1. Tˆ§isealiseks saanud meestel ja naistel on ˆµigus ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse vˆµi usu pˆµhjal abielluda ja perekonda asutada. Neil on vˆµrdsed ˆµigused abiellu astumise suhtes, abielus olemise ja abielu lahutamise ajal.
  2. Abielu vˆµib sˆµlmida vaid mˆµlema abielluva poole vabatahtlikul ja tˆ§ielikul nˆµusolekul.
  3. Perekond on ˆşhiskonna loomulik ja pˆµhiline rakuke ning tal on ˆµigus ˆşhiskonna ja riigi kaitsele.

Artikkel 17.

  1. Igal inimesel on ˆµigus vara omamisele nii ˆşksikult kui ka teistega koos.
  2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ˆ§ra vˆµtta.

Artikkel 18.

Igal inimesel on ˆµigus mˆµtte-, sˆşdametunnistuse ja usuvabadusele; see ˆµigus kˆ§tkeb vabadust oma usku vˆµi veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt kuulutuada oma usku vˆµi veendumusi nii ˆşksikult kui ka koos teistega avalikult vˆµi eraviisiliselt ˆµpetuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete kombetalituste kaudu.

Artikkel 19.

Igal inimesel on ˆµigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see ˆµigus kˆ§tkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinˆµudega ja riigipiirist sˆµltumata.

Artikkel 20.

  1. Igal inimesel on ˆµigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele.
  2. Kedagi ei vˆµi sundida ˆşkskˆµik millisesse assotsiatsiooni astuma.

Artikkel 21.

  1. Igal inimesel on ˆµigus kas vahetult vˆµi siis vabalt valitud esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa vˆµtta.
  2. Igal inimesel on ˆµigus vˆµrdsele pˆ§ˆ§sule oma maa riigiteenistusse.
  3. Valitsuse vˆµimu aluseks peab olema rahava tahe; see tahe peab vˆ§ljenduma perioodislistes ja vˆµltsimata valimistes, mis tuleb lˆ§bi viia ˆşldise ja vˆµrdse valimisˆµiguse alusel salajase hˆ§ˆ§letamise teel vˆµi teistes samatˆ§henduslikes vormides, mis tagavad hˆ§ˆ§letamise vabaduse.

Artikkel 22.

Igal inimesel kui ka ˆşhiskonna liikmel on ˆµigus sotsiaalsele kindlustatusele ja tema vˆ§ˆ§rikuse sˆ§ilitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks vajalike ˆµiguste teostamisele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuuri alal rahvuslike jˆµupingutustega ja rahvusvaheli koostˆˆ kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele.

Artikkel 23.

  1. Igal inimesel on ˆµigus tˆˆle, tˆˆ vabale valikule, ˆµiglastele ja soodsatele tˆˆtingimustele ning kaitsele tˆˆpuuduse eest.
  2. Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta vˆµrdsele tasule vˆµrdse tˆˆ eest.
  3. Igal tˆˆtajal on ˆµigus ˆµiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimvˆ§ˆ§rilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ja mida vajaduse korral tˆ§iendatakse sotsiaalkindlustuse teiste vahenditega.
  4. Igal inimesel on ˆµigus on luua ametˆşhinguid ja oma huvide kaitseks ametˆşhingutesse astuda.

Artikkel 24.

Igal inimesel on ˆµigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tˆˆpˆ§eva mˆµistlik lˆşhendamine ja tasutav perioodiline puhkus.

Artikkel 25.

  1. Igal inimesel on ˆµigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus, korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nˆµutav tema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja ˆµigus kindlustatusele tˆˆpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise korral vˆµi mˆµnel muul elatusvahenditest ilmajˆ§ˆ§mise juhul inimestest endast olenemata pˆµhjustel.
  2. Emadus ja vˆ§ikelapseiga annavad ˆµiguse erilisele hooldusele ja abile. Kˆµigile lastele, olgu nad siis sˆşndinud abielus vˆµi vˆ§ljaspool abielu, peab osaks saama ˆşhesugune sotsiaalne kaitse.

Artikkel 26.

  1. Igal inimesel on ˆµigus haridusele. Haridus peab olema tasuta vˆ§hemalt alg- ja ˆşldhariduse osas. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema kˆ§ttesaadav kˆµigile ja kˆµrgem haridus vˆµrdselt kˆ§ttesaadav kˆµigile vastavalt igaˆşhe vˆµimetele.
  2. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse tˆ§ielikule arendamisele ja inimˆµigustest ning pˆµhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mˆµistmisele, sallivusele ja sˆµprusele kˆµigi rahavaste, rassilise ja usuliste rˆşhmituste vahel ning soodustama ˆúhinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu sˆ§ilitamisel.
  3. Vanematel on oma laste hariduse valikul eesˆµigus.

Artikkel 27.

  1. Igal inimesel on ˆµigus ˆşhiskonna kultuurielust vabalt osa vˆµtta, kunsti nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle progressi hˆşvesid kasutada.
  2. Igal inimesle on ˆµigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest tˆˆdest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on.

Artikkel 28.

Igal inimesle on ˆµigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, kus kˆ§esolevas deklaratsioonis toodud ˆµigusi ja vabadusi on vˆµimalik tˆ§ies ulatuses rakendada.

Artikkel 29.

  1. Igal inimesel on kohustused ˆşhiskonna ees, kus ainuˆşksi ongi vˆµimalik tema isiksuse vaba ja tˆ§ielik arenemine.
  2. Oma ˆµiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele piiramistele, mis on seadusega kehtestatud ainsa eesmˆ§rgiga tagada teiste inimeste ˆµiguste ja vabaduste tarvilik tunnustamine ja austamine ning moraalist, avalikust korrast ja ˆşldise heaolu nˆµuetest kinnipidamine demokraatlikus ˆşhiskonnas.
  3. Nende ˆµiguste ja vabaduste rakendamine ei vˆµi mingil juhul olla vastuolus ˆúhinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmˆ§rkide ja pˆµhimˆµtetega.

Artikkel 30.

Kˆ§esolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tˆµlgendada kui ˆµiguse andmist mˆµnele riigile, isikute rˆşhmale vˆµi ˆşksikisikutele tegutsemiseks vˆµi tegudeks, mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud ˆµiguste ja vabaduste kaotamisele.

© The Office of the High Commissioner for Human Rights

OHCHR-UNOG
8-14 Avenue de la Paix
1211 Geneva 10, Switzerland

+41 22 917-9000
udhr@ohchr.org